Allikas: The Cradle
Süüria president ja endine Al-Qaeda juht Ahmad al-Sharaa on „valmis ja soovimatu“ käivitada sõjaline offensiiv Liibanoni vastu, kuigi USA surve kasvab – seda teatasid päevad tagasi Iisraeli ringhäälingukorporatsioon (KAN).
KAN viitas süürlasele allikale, kes ütles, et Sharaa on „mures“, et Damaskuse rünnak Hezbollah vastu piirkonnas tõlgendataks kui „Iisraeli huvisid teenivat“ tegevust.
See võib negatiivselt mõjutada Damaskuse „legitiimsust“. Praegu välistab ise nimetatud süüria president rünnaku Liibanoni ja selle vastupanuliikumiste vastu, välja arvatud juhul, kui Iisrael otsustab oma väed Süüriast tagasi tõmmata, teatab uuring.
Iisrael on keeldunud nii Süüriast kui ka Liibanonist tagasitõmbumisest. KAN mainis ka Türgit – pikaajalist Sharaa toetajat alates tema aegadest Abu Muhammad al-Julani nime all, kui ta oli Al-Qaeda Nusra Fronti asutaja ja juht –, kes on kaasaegselt Damaskust sellise sissetungi vastu hoiatanud.
Ankara on arvatavasti mures, et süüria rünnak Liibanonile „annaks Tel Avivile julgust“ ja „tugevdaks“ selle positsiooni.
„Trump pakkus raamistikku, milles süüria sõjaväel oleks keskne roll tulevikus Hezbollah relvastuse lahti tegemisel,“ teatas i24 kolmapäeval.
Liibanoni ametivõimud olid hiljutistes USA toetatud otsestes läbirääkimistel Iisraeli ametnikega idee suhtes „ebamugavalt“, kuigi need läbirääkimised toimusid Liibanoni seaduslike piirangute vastol.
Lisaks on Iisraeli ametivõimud arvatavasti mures süüria rünnaku tõhususe üle Hezbollah vastu.
„Mõned praegu arutelus olevad kokkulepped võivad lõppkokkuvõttes pigem tugevdada Hezbollah poliitilist ja sõjalist positsiooni kui vähendada selle mõju,“ teatas i24.
Sharaa ütles sel nädalal juba varasemas etapis, et rääkida süüria sissetungist Liibanonisse on „kuulujutt“. „Süüria lähenemisviis on suunatud Liibanonis toimiva sõja lõpetamisele, mitte selle laiendamisele ega sellesse segamisele,“ rõhutas ta.
USA president Donald Trump on korduvalt kutsunud Süüriat üles ründama Hezbollahga.
Iraagi vastupanuliikumised, kes on Hezbollahga liitunud, on hoiatanud süüria valitsust ja selle vägesid, et nad astuvad tegelikkuses sisse, kui Damaskus käivitab rünnaku Liibanoni vastu.
Süüria koges olulisi geopoliitilisi muutusi pärast endise presidendi Bashar al-Assadi langemist detsembris 2024, kui Sharaa valitsus ühines Washingtoniga ja alustas arutelu Iisraeliga.
USA on peaaegu täielikult tühistanud Süüriale kehtestatud sanktsioonid ja nimetanud Damaskust „partneriks“ globaalses võitluses ISIS vastu – unustades samas Sharaa mineviku Al-Qaeda juhina ja varem ka ISIS asutaja Abu Bakr al-Baghdadi kohustusliku aseme.
Hezbollah võitles aastaid Süürias endise valitsuse poolel, aitades tagasi vallutada aladeid äärmuslike rühmituste, näiteks Al-Qaeda Nusra Fronti, Ahrar al-Shami ja teiste Läänes „Süüria vastupanuliikumisena“ peetavate rühmituste käest.
Nusra Front, mida juhtis Sharaa, sai ümbernimetatuks Hayat Tahrir al-Shamiks (HTS) ja kukutas lõpuks 2024. aastal Assadi valitsuse. HTS ja teised äärmuslikud fraktsioonid, kellel on ISIS-iga seosed, valitsevad praegu seda, mis on saanud uueks Süüria kaitseministeeriumiks ja sõjaväeks.
ISIS vs. Hezbollah sektariline sõja 2.0?...
USA eriesindaja Süüriasse ja Iraakis Tom Barrack hoiatas möödunud aastal Liibanonit süüria sissetungiga ja ütles, et Damaskus „osaleb aktiivselt meie võitluses Hezbollah vastu ning selle lagundamises…“
Ta ütles ka, et Süüria vaatab Liibanonit oma „rannapuhkepaigana“ ja teeb riiki rünnaku, kui Hezbollah ei lahti relvastust.

