Kas te shrimp on pärit Taiandest? Mida tähendab Malaisia importkeeld tarbijatele ja Tai maa talupidajatele

KUALA LUMPUR, 17. juuni — Kaubanduskonflikt Malaysia ja Tai vahel on esialgsest merikarbi inspektsioonist arendunud ajutiseks Thai krevetite importkeelduks.

Olles kahepoolsete pingete tõusul on Bangkok nüüd ähvardanud viia küsimus diplomaatiliste läbirääkimiste ebaõnnestumise korral Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja ASEAN-i.

Allpool on kõik, mida selle konflikti kohta teada tuleb.

Mida täpselt Malaysia keelab?

Malaysia on peatanud viie konkreetse krevetiliigi importimise Tai riigist alates 1. juunist:

• Valgejalgkrevett (Penaeus vannamei)
• Suursuur tiigrikrevett (Penaeus monodon)
• Banaankrevett (Fenneropenaeus merguiensis)
• Pruun tiigrikrevett (Penaeus esculentus)
• Sinine krevett (Penaeus stylirostris)

Nende piirangute kehtivusaeg jääb avatuks seni, kuni Malaisia asutused saavad Bangkokilt nõutud bioturvalisuse andmed rahuldavas kujul.

Lisaks on Malaysia muutnud rangemaks Tai merikarbi importimise kontrolli, nõudes nüüd sisserände eelnevat täiendavat laboriuuringut ja sertifitseerimist.

Miks Malaysia need piirangud kehtestas?

Putrajaya toob põhjuseks bioturvalisuse ja toiduohutuse. Põllumajandus- ja toiduohutusministeerium ütles, et see oli taotlenud Tai poolt olulisi andmeid haiguste kontrolli ja bioturvalisuse standardite kohta, kuid seni saadud vastused olid rahuldamatud.

Ülemaa kalapüügi osakonna direktor-general Adnan Hussain märkis hiljuti, et Malaysia ootab endiselt täielikku vastust küsimustikule enne kohalike nõuetele vastavuse hindamist.

Tai asepeaminister ja kaubandusminister Suphajee Suthumpun on seda sammu kritiseerinud ning nimetanud kohe kehtestatud importikeeldu „ebapiisavaks“ ning väitnud, et Malaysia peaks olema esmalt pidanud konsultatsioone.

Sellele vastas põllumajandus- ja toiduohutusministeeriumi aseminister Chan Foong Hin selgitusega, et piirangud teatati välja maist ja jõustusid alles 1. juunil, andes eksportijatele kaks nädalat kohandumiseks.

Kui oluline on Malaisia turu positsioon Tai krevetitootjatele?

See on tähtis, kuid mitte olematuslik.

Tai ekspordib Malaisiasse umbes 10 000 tonni krevette aastas, mis moodustab ligikaudu 5% selle koguks eksportiks. Kuigi see teeb Malaisiast olulise piirkondliku partneri, ei sõltu Tai riik sellest ainult, sest see ekspordib suures mahus Ameerika Ühendriikidesse, Jaapanisse ja Hiinasse.

Siiski on mõju tunda piiril väga teravnena. Tai tööstusühingud teatasid, et igapäevaselt mõjutatakse kuni 100 tonni saadetisi, mis põhjustab loogilisi viivitusi ja ohustab ületootmist Lõuna-Tais.

Tootjatele ja ettevõtetele, kes on väga sõltuvad Malaisia ostjatest, tekib finantspinge kohe.

Kuidas see konflikt algas?

Maus kuus tõi Tai üles oma inspektsioonide ja testide taset Malaisia merikarbi suhtes ühes olulisemas piiripunktis, viidates toiduohutusele. See takistas kauplemist ja põhjustas olulisi viivitusi. Malaysia reageeris Tai mereproduktide kontrollide rangeerumisega, mis viis praeguse krevetite importkeelduni.

Kuigi mõlemad riigid rõhutavad, et nende tegevus põhineb teaduslikul ja ohutuslikul alusel, viitab ajastus sellele, et meetmed on retsiprooksed. Suphajee viitas selle kuu alguses sellele, et Tai kaalub küsimuse üleandmist piirkondlikule või globaalsele tasandile, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad.

Mida juhtub, kui Tai viib küsimuse WTO-sse?

WTO on maailma kaubanduskonfliktide kohtunik, kuid protsess kulgeb aeglaselt.

See algab ametliku konsultatsiooniga, et leida läbirääkimuste teel lahendus. Kui see ebaõnnestub, võib Tai paluda spetsiaalse konfliktikomisjoni, et hinnata, kas Malaisia piirangud vastavad rahvusvahelistele kaubandusseadustele. Selline otsus võib võtta aastaid.

Otsekohe oluline on see, et WTO komisjon ei saa Malaisiat trahvida. Kui Malaisia kaotab, soovib WTO komisjon keelatud meetmete tühistamist. Ainult siis, kui Malaisia keeldub nõuet täitmisest, võib Tai paluda luba tagasitõmbumismeetmete rakendamiseks. Lühidalt öeldes: WTO konfliktid on pikkade tähtaegadega õiguslikud vaidlused, mitte kohe rakenduvad majanduslikud sanktsioonid.

Kas Tai on seda taktikat varem kasutanud?

Jah. Tai-l on pikk ajalugu WTO mehhanismide kasutamisest oma eksportijate kaitseks. Üks silmatorkav näide oli pikk kestnud vaidlus Ameerika Ühendriikidega seoses Tai krevettide vastu rakendatud antidümpingumeetmetega.

Antidümpingumeetmed on tegelikult lisamaksed imporditud kaupadele, millele omistatakse ebapiisavalt madalat müügihinda kohalike tööstusharude kaitseks. See vaidlus kestis aastaid ja lõppes WTO otsusega Ameerika Ühendriikide vastu, mille tulemusena pidi Washington oma poliitikat muutma.

Mis saab ASEAN-ist?

Erinevalt WTO-st puudub ASEAN-il võimsaid täitmise vahendeid kaubanduskonfliktide lahendamiseks. Kui Tai teeb küsimusest rääkida ka siin, siis otsib see pigem poliitilist survet ja piirkondlikku vahendamist, mitte õiguslikult siduvat otsust.

ASEAN on veenmise foorum, samas kui WTO on kohtumise foorum.

Kas Malaisia tarbijad tunnevad seda?

Tõenäoliselt jah, kuid mitte oluliselt.

Malaisia toodab ise krevette ja ostab mereprodukte erinevatest globaalsetest tarnijatest. Kuna keeld on ajutine ja piiratud Tai impordile, on supermarketites ja restoranides kohe ilmnevate puuduste tõenäosus väike.

Siiski, kui konflikt pikeneb ja alternatiivsed allikad osutuvad kallimaks, võivad tarbijad märgata teatud krevetitoodete hindade tõusu. Hetkel on tegemist pigem prawnside puudumisega Malaisia söögilauas kui naabrite vahelise diplomaatilise vaidlusega.

Järgmine samm

Esmane tähelepanu keskendub diplomaatiale. Tai põllumajandus- ja kooperatiivide ministeeriumi minister Suriya Juangroongruangkit külastab täna, 17. juunil, Malaisiat poliitiliste läbirääkimiste eesmärgil.

Kui ükski pool ei tagane, liigub vaidlus piiripunktide vahelt WTO-sse, kus arutelu nihkub poliitikast teadusliku põhjenduse suunas – kas teadus tõepoolest toetab neid piiranguid.